Lihtsalt lilled

Me elame maal. Vähemalt mulle meeldib nii mõelda. Maal, sest linn see ju ei ole. Seetõttu võib meie kodu ümbruses näha igasuguseid karvaseid ja sulelis. Alustades sootihasest ja lõpetades metskitsedega. Veel rohkem kui neid loomi, võib praegusel aastaajal meie maja ümbruses näha nende jälgi. Vot täna, kui ma neid jälgi päikesest sätendaval lumel vaatasin, siis tuli mulle pähe selline mõte - inimesed eluteel on nagu jäljed lumel, mõned rajad kulgevad risti-rästi, mõned kõrvuti, mõneks ajaks saavad kokku, et jälle lahku minna või siis mitte...Mõned inimesed jälle kulgevad terve elu kõrvuti nagu ühe inimese jäljerada..

Selle jutuga tahtsin ma tegelikult jõuda sinna, et kunagi ammu, kui ma ühte teatud finantsasutusse tööle läksin, siis sain ma tuttavaks Airese ja Marega (nimede järjekorras ei ole mingit eelistust, reastasin tähestiku järgi. A on enne). No ja nemad on ühed neist, kellega mu jäljerada on ikka vahel tihem vahel harvem, kõrvuti kulgenud. Koos on nii paksust kui vedelast läbi käidud ja mitu puuda soola ära söödud.

Igasuguseid naljakaid asju on juhtunud. Nagu näiteks see, kuidas me ükskord Saaremaal võitusõidul Airesega kohtusime ja mõlemad siiralt üllatunud olime. Asja pisult lähemalt uurides selgus, et ka meie abikaasad tunnevad teineteist ja kujutate ette, meie teadmata, eksole!

Või siis see, kuidas me ükskord Amigos minu sünnipäeva tähistasime (kes teab küll millist neist lõbusatest kahekümnendatest). Ilmselt olime üsna varakult kohal, sest rahvast eriti ei olnud. Baarman soovitas meil ennast koduselt tunda, mispeale Mare täiesti loomuliku liigutusega kella vaatas ja teatas surmtõsise häälega "koduselt?! Kodus hakkan ma sel kellaajal rulle pähe keerama!

Või siis minu eelmise aasta sünnipäev, kui nad Taneliga kokku leppisid ja mind Olümpsis ootasid. Kui me kohale jõudsime, siis esimene asi, mida ma nägin, oli Aires ja Mare laua ääres istumas, laual suur kimp roose! Esimene mõte oli, kuidas nii, nad tähistavad kahekesi Airese sünnipäeva (Airesel on sünnipäev 11.detsember) ja mind ei kutsunud!!!! Ja siis ma sain aru, et nad ootasid mind!!!!!!!! Tanel läks tööle ja meil oli super-tore-lahe naistekas!

Selle aasta kohtumist olime planeerinud juba pikalt. Kõigil meil ju oma kohustused, seega ühist vaba õhtut ei ole just kerge leida. Telefonitsi lugesin veel sõnad peale, et meie kohtumine ei saa olla kindlasti mitte minu (möödundaastase) sünnipäeva tähistamine, vaid lihtsalt tore kokkusaamine. Ja-jah, ütles mulle Mare selle peale. No ma oleksin pidanud juba samal hetkel kahtlustama! ...ja siis nad tulid PUUGA

ja ütlesid, et nad tõid mulle lihtsalt LILLED! See puu või siis need lilled, ühesõnaga - see hakkas nüüd mul kodus õtsema ja te ei kujuta ette, kui võrratult see lõhnab! Pilti saan näidata, nuusutama peate tulema kohapeale.

Ma loodan, Mare, et Sa ei pahanda kui ma lõpetuseks kasutan sinu Sõnu "Mul on lihtsalt nii hea meel, et te olemas olete!"

Millest on tehtud väikesed poisid...

...tiigrist ja konnast ja kutsikahännast!
Ühele veel sündimata väikesele poisile kudusin sooja kampsuni ja püksid. Beebi peaks ilmavalgust nägema 18. veebruaril ja udupehme komlekt rändab homme Türile tema koju pisipoisi sündi ootama.
Komplekti mustri kombineerisin ise. Kasvatuste ja kahanduste juures oli abiks Novita kevad 2008. Kampsun on kootud kuni kaenlaauguni ühes tükis. Varrukad on kootud 5 vardaga kuni kaare alguseni ja siis lõpuni edasi-tagasi. Püksisääred on samuti torudena kootud kuni istmikuõmbluseni, sealt alates võtsin silmused ringvarrastele ja kudusin kuni ülaääreni.

Helesinised mammud kampsunil on pärit Kangas ja Nööp kauplusest ja sobivad värvi poolest üks ühele.


Kui ma seda komplekti alustasin, siis oli mul kodus muuks otstarbeks varutud 2 tokki Schachemayr nomotta Baby Wool'i ja üks tokk Laines Fonty Kidopale'i. Mõlemad soetatud Karnaluksist. Kahtluseta kukkusin kuduma kuni mohäär lõppes. Mul ei olnud hetkeks mõtteski, et mõni lõng võiks SELLEST poest otsa lõppeda, aga vot seda tooni siis just enam ei olnud. Kampsuni kehaosa oli juba valmis kootud. Mida teeb sellisel juhul meeleheitel koduperenaine? Ostab uue mohääri ja alustab uut kampsunit. Just! Kui uus oli kaenlaauguni valmis kootud taipasin kahte kudumit kõrvutada... no ja mis te arvate? Muidugi, toonivahe oli nii väike, et isegi mina, kes ma teadsin, et tegemist on erinevat värvitooni mohääriga, pidin tunnistama, et vahe on pea olematu. Seega, on mul nüüd üks valmis komplekt ja üks hetkel ilma varrukateta kampsun. Harutada ei raatsinud. Seega, kui on keegi, kes teab kedagi, kellel oleks vaja pisikese beebi-poisi kampsunit suurusele u 54-56cm, andke teada, siis on põhjust varrukad ka kududa :o)

Viimane pilt on tehtud õues ja tundub nagu oleks tegemist ühe teise komplektiga. Värv on tõele lähemal sellel õuepildil. Aksessuaari laenasin Oskarilt, aga ärge talle öelge :o)


Lõng: Schachenmayr nomotta Baby Wool ja Laines Fonty Kidopale koos kootuna
Vardad: 2,5 ja 3 mm

Punane Lumemarjapuu

Eilse sõbrapäeva puhul punane. Kuigi pilt ei ole nii hea kui tahaks!

Kohe kui mu telefon ja arvuti on nõus koostööd tegema saab siin olema parem pilt. Ei ole mul kunagi tehnikaga head läbisaamist olnud ja tundub, et see on vastastikune. Kummatigi suudab minu Samsung-tüüpi telefon jäädvustada kudumite sügavpunast värvi paremini kui Canon-tüüpi suursugune peegelkaamera, äh!? Samas aga hoiab see telefon kõik pildid kiivalt endas ja keeldub neid arvutile edastamast. Peaks vist kasutama grupiteraapiat või mis?

Kindad said Karini tellimusel tehtud Maigile sõbrapäevaks ja on nüüd ehk ka juba üle antud.

Materjaliks seekord Emmebi Superbe kahekordselt ja lisaks veel Emmebi Kiddy.
Vardad nr 3

Nii nad räägivad

Sulailm on meie koduümbruse korralikult poriseks muutnud ja Oskarit õue saates manitsen ikka, et ta end VÄGA poriseks ei teeks. Peale suurt sula on õues jälle miinuskraadid ning sajab lund. Õu on puhas ja valge.
Ossu: "Kas täna ei ole õues must?"
Mina: "Ei, täna on ilus puhas lumi maas."
Ossu: "Emme, kas must sulas ära?"

Ossul on kole komme peale söömist või joomist krooksu lasta. Mitte natuke ja vaikselt, vaid ikka selline korralik pilsneri-krooks :) Keelamine ja meelitamine ei anna soovitud tulemust. Lõpuks minu kannatus katkeb.
Mina: "Ossu, kas ma pean sule vitsa andma!?"
Ossu (kavalalt): "Eeeeiii anna, Ossu on emme sõber!"

Minu ajaarvamist mööda oleks Oskaril aeg pissile minna. Oskar nii ei arva. Proovin meelitamistaktikat e. kommitaktikat.
Mina: "Oskar, käi pissil ära, siis ma annan sulle mammukommi*."
Robert (diivanilt): Emme, kas ma saan ka, ma enne käisin!"


*Mammukomm on meie peres Kalevi draakoni kummikomm. Oskari esimesed kommid olid just mammukommid - need on värvitud looduslike värvainetega ja ei sisalda säilitusaineid.