Veel sokke

Koolitööna valmis veel vana aasta sees 3 paari sokke: meeste-, naiste-, laste. Meeste- ja naiste sokid on omanikud leidnud. Laste sokid on saadaval, kuna meie peres nii väikse jalaga lapsi enam ei ole.
On vist ütlematagi selge, et naiste sokid kudusin endale :)

 

Need on esimesed sokid minu kuduajaloos, mis ma olen kudunud täpselt jala järgi. Esimest sokki tõbmbasin kudumise ajal vist iga kümne rea järel jalga, et aru saada kui palju ja kus kahandada on vaja. Lisaks sellele seljatasin igavesena tundunud vastuolu enda ja kirjatud kudumite vahel. Mitmete erinevate variantide proovimisel olin täiesti meelehetel, sest ei saanud hakkama. Tähendab, hakkama sain, aga tulemust, millega ise oleks rahul olnud, vot seda ei olnud. Hirmuga, mõtlesin sellele, et varsti tuleb kirjatud sukkadest koopiaid kuduma hakata ja mis siis....? Ühel hetkel sain aga sobiva nipi kätte ja edasi oli kõik ainult vormistamise küsimus :) Mõned asjad muidugi on, mida ma järgmiste sokkide juures teisiti teeksin, aga need on nö pisiasjad ja kritiseerimisele ei kuulu. Sokkidel on kahevärviline etnograafiline loodus, mis on mõnusalt elastne ja ei ole seda hirmu, et kood soki valmis ja kand lihtsalt ei mahu sokisuust sisse. Mustriks on Türi naise vöökirja keskosa, ja kahel pool seda sini valge-kihnu vits. Viklid jällegi viitavad Muhu mõjutustele. Vot sellised Türi-Kihnu-Muhu sokid. Ise olen rahul. Väga. Lõng Raasiku 8/2 ja vardad 1,75mm. Silmuseid vardal looduses 21 mustriosas 24 ja edasi kahandasin jala järgi.

 

 

Ah, jaa! Kand on kolmnurkne kand, mida kutsutakse ka Hiiu kannaks. Seega Türi-Kihnu-Muhu-Hiiu sokid.

Meeste sokid kudusin Robertile. Noormees, küll alul kirtsutas nina, et tema lillelisi:)sokke ei kanna, aga pärast ristis need "toore praemuna sokkideks" kollase asemel on küll punane, aga mis siis...Kui ma proovisin lapsele etnograafilist ainest tutvustada ja selgitasin, et see on väikese muudatusega lambasilma-muster, siis selle peale küsis ta üsna uskmatu tooniga "LAMBA MISASI?". Sellega seekordne etnograafiat tutvustav loeng ka lõppes. Aga sokid on mõnusad. Kootud raasiku 8/3 lõngast ja varrastega nr 2. Vardal looduses 17 silmust, peale soonikut 18, kuna kirjatud muster tõmbab kootud pinda oluliselt kokku. Kand on kõige levinum nö saksa kand, aga et asi mitte liiga lihtne ei oleks, siis kudusin selle kärjelises kannakoes. Kes teab, see teab :)Punane täpp "lamba silmas" peaks veel mäletamist mööda olema minu Lohu vanaema poolt madaraga värvitud lõng!

 

Kandja arvas, et lumelaud pildil muudab sokid oluliselt paremaks. Aga ma tegin salaja ühe teise pildi ka :)

 

Laste sokid on samuti Raasiku lõngast kootud. Vardad 1,5 mm ja 12 silmust vardal. Sääreosas on kahevärvilise vitsa vahel kassikäpa muster.

 

Kand jällegi tavaline e. saksa kand, aga seekord harilikus kannakoes. Ninaosas spiraalne kahandus.

 

Viimase 4 kuuga olen õppinud palju, ja mul on ülimalt hea meel, et ma olen saanud seda teha oma ala tõeliste meistrite käe all.Lisaks praktilistele oskustele olen ma õppinud armastama villast lõnga! Kõlab tobedalt, aga just nii see on. Villase kudumi saamislugu on nagu inetust pardipojast luigeks sirgumine: kood asja valmis ja see on selline natuke puine ja kange ja kare, lõhnab lamba järgi, aga see on juba vaieldav - on see puudus või voorus. Kui kudum valmis, lased kaussi mõnusalt käesooja vett, lisad sortsukese head villapesuvahendit ja pesed õrnalt oma varanduse puhtaks, loputad ja sätid siledale alusele rätiku peale kuivama. Kuivanud kudum on hoopis teist nägu - pisut karvasem ja mõnusalt pehme. Ma olen täiesti kindel, et villased käsitsi kootud esemed on tõeline luksuskaup! Imetlege Kristi Jõeste imekauneid sõrmikuid ja ma usun, et ka teie ei kahtle selles enam hetkekski! Järgmises postituses sokke ei ole, hoopis kindad - sõrmitud ja sõrmikud :)

Nii nad räägivad

Sulailm on meie koduümbruse korralikult poriseks muutnud ja Oskarit õue saates manitsen ikka, et ta end VÄGA poriseks ei teeks. Peale suurt sula on õues jälle miinuskraadid ning sajab lund. Õu on puhas ja valge.
Ossu: "Kas täna ei ole õues must?"
Mina: "Ei, täna on ilus puhas lumi maas."
Ossu: "Emme, kas must sulas ära?"

Ossul on kole komme peale söömist või joomist krooksu lasta. Mitte natuke ja vaikselt, vaid ikka selline korralik pilsneri-krooks :) Keelamine ja meelitamine ei anna soovitud tulemust. Lõpuks minu kannatus katkeb.
Mina: "Ossu, kas ma pean sule vitsa andma!?"
Ossu (kavalalt): "Eeeeiii anna, Ossu on emme sõber!"

Minu ajaarvamist mööda oleks Oskaril aeg pissile minna. Oskar nii ei arva. Proovin meelitamistaktikat e. kommitaktikat.
Mina: "Oskar, käi pissil ära, siis ma annan sulle mammukommi*."
Robert (diivanilt): Emme, kas ma saan ka, ma enne käisin!"


*Mammukomm on meie peres Kalevi draakoni kummikomm. Oskari esimesed kommid olid just mammukommid - need on värvitud looduslike värvainetega ja ei sisalda säilitusaineid.

Roosa lumemarjapuu

Siis, kui ma Kehtna koolis käsitööd ja selle õpetamisega seonduvat õppisin, oli mu kursusekaaslaseks Tiia. Tiial oli Rapuntsi-pats ja ta tegi megailusat käsitööd. Tiia on pärit sealt, kus Joosep Toots, Arno Tali ja Raja Teele oma raamatu elu elasid - Paunverest ehk Palamuselt.

Aastaid hiljem viis juhus meid jälle kokku laste laulutunnis. Minu suurem ja tema väiksem on üheealised. Veel aastaid hiljem on Robertist ja Anetest saanud klassikaaslased. Väike Eesti :o)

Paar päeva tagasi tuli Robert koju sünnipäevakutsega. Kutse oli Anetelt. Nende klassis on see tavaline, et poisid käivad tüdrukute ja tüdrukud poiste sünnipäevadel. Mul on selle üle hea meel.

Roberti palvel sai kingituseks tehtud kindad. No muidugi roosad ja muidugi pärlitega.



Kuigi ma olen käsitööga kokku puutunud ja seda ka ise teinud peaaegu kogu elu, ei ole ma mitte kordagi kudunud nuppe. Ma pole isegi proovinud. Mustris on nende "okste" küljes kootud nupud. Kuna ma ei tahtnud kingituse peal harjutama hakata, siis tuli välja mõelda mingi muu lahendus. Nii sündiski minu originaal-disain Lumemarjapuu: kummardusega Rein Rannapile ja Marju Kuudile. "Raagus sõnad" on minu meelest üks maailma kõige ilusamaid laule.



Aga uue aasta lubaduste nimekirja on juba lisatud uus punkt: luban, et õpin nuppe kuduma.

Lõngaks oli seekord G-B Wolle Sprint (75% villa ja 25% polüamiidi) ning Laines Fonty Kidopale (70% superkid mohääri ja 30% polüamiidi) kokku kootuna

Vardad 2,5 mm

Muster Mary Webb'i raamatust "Koekirjad"

Elutarkus

Mõni aeg tagasi leidis meie pere hommikusöögilauas aset järgmine vestlus:
Robert: (mulle)"Preili, ulatage palun võid!"
Mina selle peale: "Ma ei ole preili ma olen proua".
Ja siis elutarkus Tanelilt: "Vaata, Robert, kui naisterahvas on abielus, siis öeldakse "proua", kui ei ole abielus, siis öeldakse "preili" ja kui sa ei tea, kas naisterahvas on abielus või ei ole, siis tuleks ikkagi öelda "proua", eeldades, et tal on HÄSTI läinud!" :DDD