Kui keegi arvab, et nüüd tuleb juttu seadusega pahuksisse läinud inimestest, siis tuleb tal kahjuks (või õnneks) pettuda! Juttu tuleb hoopis imekaunitest Muhu sussidest. Seekord ehin oma blogi võõraste sulgedega ning pätid on pärit Maigi aka
Sik-Sak'i nõelasilmast.
Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et sain talvel aasta vanemaks (mitte, et see nüüd mingi uudis oleks). Vaatamata sellele, et sain ohtralt kingitusi, tundus siiski, et saades NII vanaks on mul õigus ja võimalus ka ise endale kingitus teha. Selline mõte hakkas idanema minu peas, siis kui me Taneliga sünnipäevajärgsel päeval Kuressaares autonina Kuivastu poole keerasime ja sadamasse sõitma hakkasime. Sel hetkel tekkis mul tunne, et vot pätid on need, mida ma endale üle kõige sünnipäevaks ihaldan. Koht oli küll idee realiseerimiseks õige, aga aeg mitte nii väga. Kui sul on jäänud paar tundi praami väljumseni, siis ei ole just parim hetk hakata otsima kedagi, kes teaks kedagi, kellel oleks paar 39 number pätte üle. Korra katsetasime Liiva käsitööpoest kedagi sellist leida, aga see koht oli hoopistükkis kinni. Mõned pätid olid omanikke ootamas ka sadama käsitööpoes - proovisin jalga - ei tundunud omad! Müüja lahkelt lubas, et kui ma annan jalajälje, siis nad kohe teevad mulle just sellised nagu ma tahan. Jätsin jalajälje ja telefoninumbri. Tänaseni pole keegi helistanud, ega pätte saatnud!
Paar kuud hiljem oma lemmik-käsitööblogisid sirvides ja taas Sik-Saki kaunist nõelakunsti imetledes võtsin julguse kokku. Kirjutasin Maigile ääri-veeri oma unistusest! Ja ta oli nõus! Rohkemgi veel-selleks, et tuvastada minu tegelikku jalanumbrit (minu paberile joonistatud jalajälg ja reaalsus erinesid teineteisest 2(!) numbri võrra) õmbles ta valmis nö proovi-pätid ja saatis need mulle postiga. Muide need pätid on ka praegu minu käes ja täiesti saadaval. Seega, kui kellelgi on huvi, andke aga teada!
Jalanumber tuvastatud ja Maigile teatatud jäin põnevusega ootama. Ja siis nad saabusid. Ühel hommikul meie postiljoniga. Sain paki kätte. Tunne oli nagu lapsel jõuluõhtul. NIIII ilusad täpselt parajad, täpselt minu omad ja lisaks kingitus
ja armas kirjake! Aitäh Sulle, kulla Maigi! Võin öelda, et see on mu elu parim sünnipäevakink! Lisaks sllele, et sain omale kauaigatsetud sussid, sain tuttavaks ühe võrratult toreda, lahke ja sooja inimesega. Tervitused Sulle sinna Võrumaa kuplite vahele ja head nõelajooksu! Loodetavasti kohtume kunagi päriselus ka!
