Palju õnne sünnipäevaks!

Meie Oskar sai 1-aastaseks!
Küll see aeg on kiiresti läinud!- ütlevad vanaemad! On vast aasta!-ütlen mina.
Nii nagu Oskaril oli kiire siia ilma tulekuga, nii on tal kiire senini. Kõigis oma toimetustes on ta väga väle! Harva juhtub, et ta kellegi sülle lihtsalt istuma jääb. Kiire on olnud Oskaril ka kõigi uute oskuste omandamisel: seljalt kõhule keerama hakkas ta 2,5 kuu vanuselt, käputama 6 kuuselt, istuma 7,5 kuuselt ja käima 10 kuuselt. Esimesed kiku-mikud tulid Oskaril 3 kuuselt: 2 alumist lõikehammast, siis mõne aja pärast ülemised lõikehambad ja siis läks minul lugemine sassi, sest korraga oli lapsel suu hambaid täis ja millal need tulid, mina küll aru ei saanud :o)

Aastane Oskar oskab öelda taa-taa ja lehvitada kui keegi ära hakkab minema (ja siis ka kui keegi külla tuleb :o)), oskab öelda mämm-mämm, mis ei pruugi aga ilmtingimata tähendada seda, et ta süüa tahab. Oskar saab aru, kui talle öelda näiteks, et too pall, mis muidugi ei tähenda alati, et ta selle palli toob :o)

Endiselt on Oskari kõige suurem sõber Robert. Robert on Oskarile ka tõeliselt hea suur vend, ka siis, kui Oskar suures hellusetuhinas on tema peast tõmmanud kes-teab-mitmenda peotäie karvu, ka siis kui ma palun tal kes-teab-mitmendat korda Oskari mänguasjad kokku korjata. Suur on Oskari rõõm kui venna koolist koju jõuab ja kannatlikult ootab ta trepiastmel, aeg-ajalt nõudlikult "äääähhh" hüüdes, kui Robert on oma toas.

Sünnipäevapidu sai peetud vanaemade-vanaisadega, külalisteks olid veel ka onu Siim, onu Lauri, tädi Kaidi ja Johannes.


See on olnud ilus aasta! Aitäh Sulle, Oskar. Olen tänu Sinule õppinud nii mõndagi.
Palju õnne, kallis poiss!!!!