...jaa-jaa, Te ei ole millestki valesti aru saanud ja mina ei aja midagi segamini. Minu blogi uus aasta algabki detsembris. Kui Sa ei usu, siis vaata eelpool olevaid tekste.
Pika blogipausi ajal on nii mõndagi toimunud. Kõike ei hakka siia kirja panema. Teate ju isegi, et "kes vana asja..." ja kõik see muu jutt... eksole!
Seega alustan siis uue hooga ikka selle vana looga. Vähemalt alguses saab siin olema päris palju käsitööpostitusi. Olen üles pildistanud enamus töid, mida teinud olen. Mõned on siiski jõudnud minu juurest enne lahkuda, kui nad kaamerasilma ette jõudsid.
Aga siin nad on, minu esimesed tellimustööd:
sokid Saskiale ja Alole
Väiksemad ja kollased loomulikult Sassale ja suuremad pruuni-krähmulised Alole.
Sokke on mõnus kududa. Saavad ruttu valmis, ehkki, mida aeg edasi seda olulisemaks saab minu jaoks valmimise protsess ja vähem tähtsaks muutub resultaat. Mitte, et ma ei hooliks sellest, mis mu varrastel lõpuks maha saab kootud. Loomulikult on mulle oluline, et valmis asi mulle endale meeldiks ja veel toredam, kui see ka teistele meeldib! Aga kudumine iseenesest on tohuult mõnus meditatiivne ja rahustav tegevus. Sokkide ja ka kinnaste kudumise juures on veel üks ülioluline asi - puuduvad õmblused (kui välja arvata need kaheks silmust, mis ma otsas tavaliselt kokku silman).
Kindad ja sokid sai endale ka Leele. Sokid roosad pemed mohäärisegused ja roosad nagu vahukommid Kindad mustad pärlite ja atlasspaelaga kaunistet.
Vot selline esimene reportaaž. Ei ole siin sipelgapesas istutud käed rüppes. Kudumise saatel on mul kõik õhtused omamaised ja -keelsed seriaalid ära kuulatud. Just nimelt kuulatud :o)
Aga käsitööd tuleb siin lähiajal veel. Seega olge valvel, mu kallid! Ja keda käsitöö ei huvita, siis muud tuleb ka. Tuleb-tuleb!
No comments:
Post a Comment