Möödunud aasta mais olin sunnitud mõned päevad veetma Tartu Maarjamõisa haiglas. "Sunnitud" on ehk siinkohal vale sõna, sest läksin ju sinna täiesti vabatahtlikult! Selline haiglas olemine on küll sulaselge puhkekodu, sest ma olin nö "vabakäiguvang" - kui päevased uuringud tehtud said olin vaba nautimaks maikuist Tartut. Pean siinkohal tunnistama, et Tartu on igas mõttes rohkem minu linn kui Tallinn. Rahulik, vaikne ja aeg kulgeb seal justkui omasoodu. Ma ei ole viimasel ajal just eriti palju pidanud meditsiiniasutusi väisama (lapsena küll), aga ma olen täiesti kindel, et kohtlemine, mis saab patsientidele osaks Tallinna ja Tartu haiglates, erineb nagu öö ja päev!
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Selle aja kui ma parajasti mõne aparaadia all ei olnud või mööda kevadist Tartut ei jalutanud, veetsin ma heegelkonksu ja erivärviliste puuvillaste lõngade seltsis. See armas kirju jakike oli mulle juba ammu ühest soomekeelsest käsitööajakirjast silma jäänud. Ühel hetkel tundsin, et vot just nüüd pean selle jakikese valmis heegeldama! Kellele-veel ei teadnud.
Värvivalikut kohandasin pisut olemasolevate lõngavarude järgi. Heegelnõel oli mäletamist mööda 2,5mm, aga oleks võinud heegeldada 3mm-sega, sest pind jäi pisut jäik. Olen selline kõva käega käsitööline :)
Mõned muudatused tegin kaelakaare juures, sest juhendi järgi heegeldades, oleks sealt küll vaid pliiats läbi mahtunud. Kui ma kunagi veel sellist jakikest peaksin tegema, siis heegeldan kindlasti varrukad ringselt. Varrukaõmblus ei ole nii väikese jaki juures just kaunistav element.
Jakike leidis oma Tuhkatriinu juba esimesel proovimisel - väike Mia ja rõõmsavärviline jakike olid justkui kokku loodud :) Pildid on tehtud minu roosipeenra veerel ja Mia on tõeline Roosiaia Kuninganna (pardon - printsess) :)
No comments:
Post a Comment